Mulle ei meeldi seda öelda, kuid ma kardan uuesti armuda

Ma pole kindel, kas olen valmis oma südant uuesti avama. Ma olen nii palju kordi haiget saanud ja ma ei taha seda valu uuesti läbi elada. Mul on raske inimesi usaldada, eriti kui tegemist on südameasjadega. Kuid vaatamata oma hirmudele tean, et mul on võimalus uuesti õnne leida. Võib-olla, lihtsalt võib-olla, võtan hüppe ette ja armun uuesti.

Armumine oli üks maagilisemaid aegu mu elus, kuid sellest väljalangemine oli üks hullemaid. Olen südamevalust toibunud ja teiselt poolt tugevamana välja tulnud, kuid siiski kardan, et lasen oma valve alla ja lasen teise mehe oma südamesse. Siin on põhjus:

Ma ei taha ennast kaotada.

Pärast viimast suhet võttis nii kaua aega, et end tagasi saada. Armusin ja lõpetasin iseendale keskendumise. Tegin mehest, kes ma olin, prioriteediks ja lõpuks polnud enam kedagi, kes minust hooliks. Ma olin nii kinni, et olen see tüdruksõber, keda arvasin, et ta tahab, et ma oleksin, et unustasin, kuidas olla mina ise. Lõpuks sain selle tüdruku tagasi ja ma ei taha teda uuesti kaotada.

Ma ei usu, et armastuses ja sõjas on kõik õiglane.

Tegelikult on armastuse mäng täielik BS. Naised häbenevad üksteist ja võistlevad pidevalt mehe tähelepanu pärast. Vahepeal on tunne, et enamik mehi ei otsi armastust, vaid seksi. Isegi neid, kes tahavad enamat, ei saa sageli rahuldada ainult üks naine. Valede, reetmise ja kogu draama vahel tundub kogu kohtingumäng lihtsalt liiga neetult stressirohke.

Olen rahul sellega, kuidas asjad praegu on.

Kurja mind, et olen õnnelikult vallaline, kas mul on õigus? Maailm võib mind tõugata paari panema, kuid see ei tähenda, et ma tagasi ei lükkaks. Olen rahul sellega, kuidas asjad praegu on, ja just see paneb mind muutusi kartma. Kui ma olen praegu õnnelik, kuidas ma tean, et olen suhtes õnnelik? Ma pole kindel, kas ma tahan kasutada võimalust, et ma seda ei kasuta.

Ma ei taha uuesti läbi elada armastuse kaotamise valu.

Olen seal olnud, seda teinud ja see pole just üks mu ilusamaid mälestusi. Kui ma võtan veel ühe võimaluse armuda, kasutan ka võimalust seda armastust kaotada. Pole mingit garantiid, et asjad lahenevad ja ma ei ole valmis selleks, et see ei õnnestu.

Ma võtan seksi tõsiselt.

Ma saan aru – kaasaegne tutvumine on seotud suhtlemiskultuuriga, aga mina seda ei tee, nii et kuidas ma üldse peaksin uuel kohtingumaastikul liikuma? Tunnen end nagu kala veest väljas. Mina olen siin vähemus. Ma ei taha seksi ilma armastuseta ja enamik mehi pole nõus ootama, mis tähendab, et enamik tänapäevaseid mehi pole minu meelest seda väärt.